Postitused sildiga: kliimamuutused

• Kliimamuutused vähendavad metsade võimet siduda süsinikku

  Novaator.err.ee: Rahvusvaheline teadlasterühm, kuhu kuulus Eesti Maaülikooli teadlane Ülo Niinemets, jõudis järeldusele, et kuivusest põhjustatud muutused metsade liigilises koosseisus võimendavad kliima mõju metsade võimele siduda süsinikku. Elujõulised metsad seovad süsinikku ehk hoiavad seda lendumast atmosfääri, kus see põhjustab kasvuhooneefekti. Seda nimetataks üleilmseks süsinikuringeks ning metsadel on selles tähtis roll. Metsad nimelt moodustavad suure osa maapealsest […]

• Eesti on Euroopa saastamise must lammas

  Ärileht: Eesti on põlevkivi kasutamise tõttu üks Euroopa suurimaid saastajaid. Leheküljel electricitymap.org avaneb aga reaalajas pilt, mis toob karmi tõe visuaalselt koju kätte – oleme süsinikuintensiivsuse järjestuses maailmas viimasel kohal! Ärileht vahendab 14. märtsi kell 16:39 seisu, kui Eesti süsinikuintensiivsus oli 1140 grammi süsihappegaasi kilovatt-tunni kohta. Venemaal oli samal ajal näitaja väärtus 377 grammi, Soomes […]

• Kuidas saab metsa raiumine ja puidukasutus kliimamuutusi leevendada?

  Eesti Päevaleht, Meelis Seedre: Hiljuti kirjutasid prominentsed süsinikuringe ja kliimaga tegelevad teadlased avaliku kirja Euroopa inimestele ja otsustajatele, hoiatamaks metsa biomassi bioenergiaks kasutamise ülereguleerimise ohtudest Kirjas räägivad teadlased aga ka puidu kasutamise mõjust kliimamuutuste leevendamisele üldisemalt. See teema on Eestis hetkel üllatavalt palju kajastust leidnud. Arvamusi on igasuguseid, kahjuks on aga paljud neist vale- või […]

• Eesti metsateadlased ühinesid Euroopa kolleegide pöördumisega

  Eesti Maaülikool: Jaanuari lõpus tegid Euroopa metsateadlased ühise pöördumise, milles kutsuti üles metsi julgemalt majandama, et leevendada kliimamuutusi. Seisukohaga otsustasid ühineda ka maaülikooli metsateadlased. Parasjagu on käimas tuline debatt selle üle, kas ja kuidas metsasid majandama peaks. Hulk Euroopa, aga ka muu maailma teadlasi väidavad oma äsjases avalduses, et metsade julgem majandamine aitab meil leevendada […]

• Tulevikukliima mõjust Eesti metsadele

  Täna peab Tartu ülikooli ökofüsioloogia professor Arne Sellin TÜ muuseumi valges saalis inauguratsiooniloengu teemal „Mida toob tulevikukliima meie metsadele?“ Eestlased peavad end metsarahvaks: meie ajalugu, aga ka tänapäev on metsaga tihedalt seotud. Ligikaudu pool Eestimaa pindalast on kaetud metsadega, mets on meie maastike lahutamatu osa. Eesti inimestele meeldib metsas käia: kas marjul-seenel, metsaradadel matkamas, jahil […]

• Metsanduslik minidebatt Terevisioonis

  Täna hommikul arutati ETV hommikuprogrammis Terevisioon taas metsateemadel. Sõna metsateadlastel Eestist ja Rootsist. Teemaks oli esmaspäeval Eesti meedias ringelnud Euroopa teadlaste ühispöördumine, milles soovitati kliimamuutuste leevendamiseks metsasid julgemalt majandada. Teemat kommenteerisid Eesti juurtega metsateadlane Meelis Seedre Rootsi Põllumajandusülikoolist ning Eesti Maaülikooli metsateadlane Raul Rosenvald. Metsa tuleb kasutada Meelis Seedre selgitas, et teadlaste ühispöördumise taga oli […]

• Kliimamuutusi leevendab julgem metsamajandus

  Käimas on tuline debatt selle üle, kas ja kuidas metsasid majandama peaks. Hulk Euroopa teadlasi rõhutavad Euroopa Metsainstituudi kodulehel avaldatud pöördumises, et metsade julgem majandamine aitab meil leevendada kliimamuutuste mõjusid. Metsad ja puit seovad endas atmosfääris leiduvat süsinikku Metsad, metsaraie ja puit omavad kliimamuutusi leevendavat mõju tänu oma võimele siduda atmosfääris leiduvat süsinikku. Euroopa Liidu […]

• Ökoloogid seavad puidutehase neutraalse süsinikujalajälje kahtluse alla

  Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskuse eksperdid leidsid oma uurimuses, et plaanitava puidutehase süsinikujalajälg oleks neutraalne. Ökoloogid seavad uuringu kahtluse alla, sest näevad mitmeid vajakajäämisi. Möödunud nädalal avaldas Eestisse puidurafineerimistehast plaaniv Est-For Invest Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskuselt tellitud uuringu võimaliku tehase süsiniku jalajäljest ja sellest, kuidas see mõjuks kogu Eesti heitmekogustele. Uuringu järgi oleks tehase süsiniku jalajälg […]

• Saavutati kokkulepe metsanduse ja maakasutuse arvestusreeglites

  Keskkonnaministeerium: Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu sõlmisid Eesti juhtimisel esialgse kokkuleppe kliimaeesmärkide saavutamisele kaasa aitavas maakasutuse ja metsanduse (LULUCF) määruses. „Metsadel on kliima reguleerijana täita eriline roll, mistõttu on oluline, et maa- ja metsasektoris toimuv aitaks kliimaeesmärkide saavutamisele kaasa, mitte ei töötaks neile vastu. Üldine põhimõte on, et süsiniku sidumine ja heide metsanduse ja […]

• Eesti müüb Luksemburgile 10,5 miljoni euro eest taastuvenergia statistikat

  Ärileht: Eesti ja Luksemburgi majandusministrid allkirjastasid lepingu, millega Eesti müüb Luksemburgile taastuvatest allikatest pärinevat energiastatistikat. Müügist saadav tulu, 10,5 miljonit eurot, suunatakse siseriikliku taastuvenergia tasu vähendamiseks. “Eesti taastuvenergia kogumaht läheneb täna 30 protsendile ning seega võib Eesti anda omalt poolt Euroopa Liidu taastuvenergia kasutamise eesmärkide saavutamisse suurema panuse. Luksemburg on oma vahe-eesmärgid saavutanud, kuid väikese […]

• Saksamaal valmistutakse Pariisi kliimaleppe rakendamiseks

  Keskkonnaministeerium: Saksamaal Bonnis on käimas kaks nädalat kestev ÜRO kliimakonverents (COP23), kus jätkatakse arutelusid Pariisi kliimaleppe rakendamiseks vajalike reeglite välja töötamise üle. Eesti peab koostöös Euroopa Komisjoniga tagama, et Euroopa Liit oleks ühisseisukohaga esindatud igal pool ja kõikides küsimustes, kus vaja. Maailma riigid leppisid 2015. aastal kokku ühtses eesmärgis vähendada kasvuhoonegaase, et hoida ära keskmise […]

• Astuti samm lähemale Pariisi kliimaleppe täitmisele

  Keskkonnaministeerium: Eelmise nädala lõpus toimus Luksemburgis esimene Eesti juhitud ELi keskkonnanõukogu (ENVI) kohtumine. Keskkonnaministrid leppisid kokku ühise positsiooni kahe kliimapoliitika eelnõu osas, mis võimaldavad Euroopa Liidul liikuda lähemale oma üldisele eesmärgile vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks vähemalt 40%. Keskkonnaminister Siim Kiisler ütles pärast kohtumist, et täna liikmesriikidelt toetuse saanud eelnõud on kliimamuutuste ennetamiseks äärmiselt olulised. […]

• Kuidas Eesti metsad süsinikku seovad?

  Eelmisel nädalal toimus Tartus Eesti Maaülikooli teaduskonverents, sel korral oli teemaks Eesti metsade süsiniku dünaamika ja jätkusuutlik majandamine. Tutvustati professor Veiko Uri juhtimisel ja institutsionaalse uurimistoetuse finantseerimisel praegu käsil olevaid teadusuuringuid. Oma teadustööd tutvustas Eesti metsandusteadlaste koorekiht. Metsad on ühed olulisemad maismaa ökosüsteemid, mis mõjutavad kogu süsinikuringet. Üldine seisukoht on olnud, et peale metsaraiet mullast […]

• Metsakasvatajad on vihmase suvega rahul

  Mari Kartau, Maaleht: Möödunud suvi kujunes jahedaks ja vihmaseks, ent tõi vähemalt ühe hea tulemuse – mets kasvas väga hästi. “Tänavune suvi oli, jah, puhkajatele üsna ebameeldiv ning Hiiumaa majandusele andis see tunda küll,” nendib metsaomanik ja konsulent Aira Toss Hiiumaalt. “Soojust oli metsa kasvamiseks piisavalt ja niiskust samuti.” Sama meelt on ka RMK Kirde […]

• Doktoritöö: kiirekasvulised istandikud leevendaksid kliimamuutusi

  Eesti Maaülikool: Lühikese raieringiga ehk sagedasti raiutavad ja uuendatavad arukase- ja hübriidhaavaistandikud on hea võimalus leida rakendus põllumajandusmaadele, puidutoorme tootmiseks ja kliimamuutuste leevendamiseks. Nii selgub Eesti maaülikoolis reedel kaitstavast Reimo Lutteri doktoritööst. Kui lühikese raieringiga metsaistandikke on seni rajatud soojema kliimaga laiuskraadidel, siis viimastel kümnenditel on seda üha enam hakatud tegema ka Eestis ja mujal […]

• Üks Euroopa kliimaplaane võib Eestile kalliks maksma minna

  UUDISED.ERR.EE: Euroopa Liidu kava metsaraiet piirata paneb Eesti kahvlisse ehk maksta ja raiuda või piirata ja lasta metsal mädaneda. Euroopa Liidu nõukogu eesistumise ajal tuleb eestlaste eestvedamisel leida kokkulepped Euroopa Komisjoni aasta tagasi tehtud ettepaneku suhtes, mis paneks lähematel aastakümnetel Eesti maksma, kui tahame senisest rohkem metsa raiuda, kirjutab Eesti Päevaleht. Samas ei pruugi maksmine olla […]

• Riigikogu võttis vastu Eesti kliimapoliitika põhialused aastani 2050

  Riigikogu võttis kolmapäeval 63 poolthäälega vastu Eesti kliimapoliitika põhialused aastani 2050. Arengudokumendis lepitakse esimest korda kokku Eesti kliimapoliitika pikaajalises visioonis ja valdkondlikes ning kogu majandust hõlmavates poliitikasuunistes, millega nähakse ette selge teekond kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks. Eesti pikaajaline eesmärk on minna üle vähese süsinikuheitega majandusele, mis tähendab järk-järgult eesmärgipärast majandus- ja energiasüsteemi ümberkujundamist ressursitõhusamaks, tootlikumaks ja […]

• Teadlased jälgivad Tartumaal kliimamuutuste mõju Eesti metsale

  Tartumaal Järvselja külas on teadlased Põhjamaade kõrgeima, 130 meetri pikkuse metsaatmosfääri uurimise masti kaudu juba ligi kaks aastat jälginud kliimamuutuste mõjusid Eesti metsale ja metsataimestikule. Uurimisjaam mõõdab, kuidas õhus sisalduv mõjutab taimi ja milliseid aineid taimed omakorda õhku paiskavad. Tulevikus võib see näiteks aidata vastata küsimusele, kuidas saavad erinevad puuliigid hakkama suureneva süsihappegaasi hulgaga. Vaata […]