Ärge unustage, et igal metsal on ju olemas omanik!

01.03.2013

MAALEGT, (Metsaleht), Ülle Läll (metsaomanik ja metsakonsulent): Kui soovime, et meile mitte kuuluv mets jääks raiumata, tuleb omanikule saamata jääv tulu kompenseerida.

Viimasel ajal avalikes kanalites jutuks olnud kavandatav met­saseaduse muudatus, kus metsa majandamisel tuleb rohkem ar­vestada naabrite huvidega, on tekitanud palju küsimusi ja eba­kindlust.

Teadagi ei püsi ükski puu püsti igavesti. Nagu iga elus­olend, nii ka puu vananeb ja lõ­puks sureb. Rääkides metsast, tuleb esmalt selgeks teha, mil­leks kõnealust metsa täpsemalt kasvatatakse. Sellest eesmärgist peab lähtuma metsa majanda­misel ja see tuleb selgeks teha ka metsa asjus sõna võttes – kas tegu on majandusmetsaga või mitte?

Niigi palju seadusi

Metsa majandamist reguleerib ja piirab hulk õigusakte, nagu looduskaitse-, metsa-, vee-, tee-, tuleohutuse seadus, maaparan­dus- või liiklusseadus ning veel palju määrusi ja eeskirju. On eri­ti hämmastav, et juba niigi ula­tuslikult reguleeritud valdkon­nas soovitakse lisada seadusega veel üks piirang – naabri voli ot­sustada selle üle, mida omanik oma metsaga teha võib.

Põhiseaduse § 32 ütleb, et igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud ja et igaühel on õigus enda omandit vabalt valla­ta, kasutada ja käsutada. Tuues lihtsaid näiteid igapäevaelust, ei saa me keelata naabril näi­teks oma maja kellelegi rendile andmast või grill-liha söömast, kui ta seda oma õuel on küpse-tanud ja meil endal liha paras­jagu pole.

Samuti ei tekita kelleski imes­tust, et naaber, kes kevadel aeda porgandi või peedi on maha kül­vanud, seda kastnud, rohinud ja väetanud, selle saagi ka sügisel koristab.

Puu eluiga on pikem, kuid eesmärk majandusmetsa kas­vatamisel on sama – koristada saak, kui see on valmis, ja raja­da sinna uus metsapõlv.

See pole teie mets!

Metsa raiest tekkinud lahkarva­muste puhul on enamasti põh­juseks emotsionaalne lähenemi­ne ja kahjuks ka maaelust võõ­randumine. Ostes maale suvi­la, mille juurde ei kuulu mida­gi peale väikese õuelapi, ei saa öelda naabrile, et mets, mis asub suvila taga, peab igavesti püsti jääma. Sest see mets ei ole teie oma!

Tähelepanuta jäetakse as­jaolu, et tegu on kellegi tei­se omandiga, kes on selle met­sa üldjuhul samuti ostnud või pärandina saanud. Omanik on maksnud igal aastal maamaksu, mis metsal on kõrgem kui teis­tel kõlvikutel, ning teinud met­sa kasvatamiseks ja hooldami­seks tööd, kulutades oma aega ja raha.

Arvan, et omandi puutuma­tus ja õigus oma omandit kasu­tada peab olema tagatud sõltu­mata sellest, kas tegu on riigi või eraisiku varaga. Kui soovime, et meile mitte kuuluv mets jääks raiumata, tuleb saamata jääv tulu omanikule kompenseerida.

Tegelikud võimalused

Selleks on võimalusi rohkem kui üks. Eraisikute puhul saab naab­rile pakkuda lepingut, kus mets jääb kasvama, kui sooviavalda­ja maksab selle eest tasu. Teine, kindlam variant oleks muidugi osta see osa metsa koos maaga endale, kui naaber on nõus osa oma valdusest loovutama. Ostjal tuleb sel juhul kanda ka kulud, mis maa jagamise ja ostu-müügiga kaasnevad. Veelgi kindlam aga oleks kohe soetada endale suvemaja koos metsaga või nii suure alaga, et ise saaks sinna metsa rajada, tehes selleks kulutused ja saades sealt oodatud tulemuse.

Riigimetsa puhul on asi pi­sut keerulisem, sest riigimetsamaad ei müüda. Aga võib-olla tuleks seisukohti hakata ümber vaatama. Jätkuvalt riigi oman­dis olevate maade reformi tule­musel on riigimetsa pindala suu­renenud. Seetõttu näen ühe või­malusena kaaluda näiteks ko­gukondadele oluliste metsade müümist valla omandisse.

Nii saaks kogukond omavalit­suse kaudu tagada endale tähtsa metsa hoidmist ja säilimist. Veel võiks kaaluda ühismetsade loo­mist, kus igal ühismetsaomanikul on võimalus otseselt sõna sek­ka öelda, samal ajal ka kulusid kanda ning tööst tulenevaid hü­vesid nautida. Ühismetsa saaksid kogukonnad endale soetada ka eraomanikult metsamaad ostes.

Kas ka raiekäsk?

Põhiseaduse § 32 ütleb ka, et omandit ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt. Kuid kas üldi­ne huvi võiks naabri soovil üle­seisnud ja laguneva metsa püstijätmise asemel olla ka metsa majanduslikult otstarbekas ka­sutamine?

Kas koos õigusega soovida, et metsa ei lõigataks, tekib ka õi­gus soovida, et metsa lõigataks, kui naabri mets mind häirib? Võib ju see olla halvasti hool­datud või segada pesukuivatamist, varjata laste mängumu­rule langevat päikesevalgust… Mis saab metsanduse arenguka­vast? Mida arvavad planeerita­vast seadusemuudatusest met­saomanikud ise?