Diskussioon: Kas Narva elektrijaamades peaks puitu põletama?

Tänase Puit Energiaks 2019 konverentsi lõpetas debatt põletaval teemal – kas Narva elektrijaamades peaks puitu põletama?

Diskussioonis jagasid oma mõtteid Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu tegevjuht Siim Umbleja, AS Repo Vabrikud kommertsjuht Sven Paist ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler energeetika alal Timo Tatar. Arutelu juhtis konverentsi moderaator, RMK puiduturustuse osakonna juht Ulvar Kaubi.

Kõrgema lisandväärtusega tooted enne

„Puidutöötlejana arvan, et esmajärjekorras tuleks puidust teha midagi, mida inimesed saavad kasutada aastakümneid. Hiljem, kui tootest saab jääde, võiks sellest saada energiaallikas,“ jagas Paist oma mõtteid.
Ta tõi välja, et kui kümmekond aastat tagasi Narvas aktiivselt puitu põletati, läksid toorme hinnad väga kõrgeks ja ahju aeti ka paberipuud. Sarnase stsenaariumi kordumises näeks Paist tugevat mõju Eesti puidutöötlemisele, tuues välja, et kui paberipuit läheb enne ahju kui tööstusesse ja tootmisesse, ei julgeks ükski investor meie tehastesse raha paigutada.

„Energiapuidule on koht olemas nii täna kui tulevikus, küsimus on mõistliku tasakaalu leidmises. Selleks pole mõtet kasutada toorainet, millest saab teha midagi kõrgema lisandväärtusega,“ nõustus ministeeriumi asekantsler. Tatar märkis, et palju tuuakse võrdlusi kümne aasta taguse ajaga, mil Narvas toodeti palju toetuste abil, kuid praegune olukord on sellest erinev.
„Siis sai toetust 53 eurot megavatt-tunni eest, mis oli väga rikkalik,“ selgitas Tatar. „Tänaseks on elektrituru seadus ümber tehtud ja toetusmäärad vähemalt kolm korda madalamad. Ümarpalgil on kindlasti kümned paremad kasutusalternatiivid kui Narva elektrijaamad ja toetuse suurus jätab ära ohu, et raha nimel hakatakse rumalusi tegema.“ Asekantsler pakkus, et toetusmäär võiks edaspidi jääda suurusjärku 15 eurot megavatt-tunni kohta.

Ka Umbleja oli eelkõige murelik, et elektri tootmiseks mõeldud toetus võib tõsta puiduhindasid ja tekitada turul sarnase olukorra kunagisele, mil Narvas oli puidu põletamine massiline. Tarnijad on äraootaval seisukohal  ja pikaajaliste lepingute sõlmimist välditakse. „Kui kütuse hinnad ei ole selged, võib oodata ikkagi tõusu,“ leidis Umbleja. Kokkuvõttes jääb aga hinnatõus lõpptarbija kanda.

Hind ei sõltu ainult Narvast

Arutelujuhi küsimusele, kas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on mõelnud ka võimalikele kompensatsioone ettevõtetele, keda võimalik hinnatõus mõjutab, vastas Tatar, et mõju ei ole kaugeltki seotud ainult Narva elektrijaamaga vaid üldise nõudluse kasvuga energiapuidu järgi. CO2 hind sunnib meid üha enam üle minema biokütustele ja läbi pelletisektori mõjutab see otseselt meie kütuse- ja puiduhinda.
„Energiaintensiivsetele tööstustele on toetuseid tehtud, näiteks läbi aktsiiside langetamise,“ vastas asekantsler.

Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu juht märkis, et Eestil on Euroopas väga hea maine taastuvenergia kasutuselevõtu kontekstis. Küll aga on kohalikul tasandil tekkinud näiteid, kus väikeasulad on taastuvenergiainvesteeringud külmustanud ja otsustanud pöörduda tagasi gaasi juurde, et kütet soodsana hoida. Need on üksikud näited, kuid see on selge signaal, et lühiajalise soodustuse tingimustes tehakse otsuseid, mis pole perspektiivis ehk kõige mõistlikumad.

Puit Energiaks konverentsi korraldab SA Erametsakeskus koostöös Riigimetsa Majandamise Keskuse ja Eesti Taastuvenergia Kojaga. Konverents toimus kaheksandat korda.

0Shares