Kuidas tõlgendavad uut metsaseadust ökoloog, metsaomanik ja RMK spetsialistid?

Mets peab pakkuma hüvesid kogu ühiskonnale. See väljendub läbi nelja funktsiooni – majandusliku, sotsiaalse, ökoloogilise ja kultuurilise. Metsandus on üks tähtsamaid majandusharusid Eestis. Mets tagab paljudele inimestele tööhõive läbi puidutööstuste ja metsa majandamise. Samuti pakub mets marju ja seeni ning puhkevõimalusi. Samas peab mets toimima ka liigilise mitmekesisuse säilitajana ning püsima osana meie kultuurist.

Metsaseaduse muutmine on tekitanud elava avaliku arutelu. ETV saade Osoon lahkas 6. märtsi saates Eesti metsade teemat. Arutleti metsaseaduse muudatuste, metsade majandamisviiside ning nende ökoloogilise olukorra üle nii riigi- kui erametsades.

Seadusemuudatuse eesmärk on teha metsamajandamisotsused metsaomanikule selgemaks ja vähem bürokraatlikuks. Põhiliste muudatustena on plaanis aidata kaasa metsa efektiivsele uuendamisele. Selleks soovitakse lageraiele alternatiivsete raieliikide turbe ja valikraie kasutamist. Vähendada majandusmetsades viljakatel pinnastel kasvavate kuusikute raievanust, võimaldamaks maksimaalset omanikutulu. Välistada olukorda, kus metsaomandi kasutamine on sõltuvuses piirinaabrite otsustest ja tegevustest. Lisaks on kavas tõhustada vääriselupaikade kaitset, kaotades piirangud vääriselupaiga suurusele.

Metsaomanik ja Valgamaal puidufirmat juhtiv Andres Olesk ei näe muudatustes probleemi. “Pigem ootakski seda, et me jõuaks näiteks vabariigi 125. sünnipäevaks sinna, kus on Soome. Kus ainuke metsaseaduse punkt on see, et üle 1,4 hektariline lank on vaja metsastada. Täna tööstus loob 9 korda suuremat väärtust kui 9 aastat tagasi, see kõik on äärmiselt positiivne. Sektoris on palju inimesi tööl ja seda peab kaitsma, seda majandamist peab ka kaitsma,” lisas Olesk.

Tartu Ülikooli looduskaitsebioloogia juhtivteaduri Asko Lõhmuse arvates on probleem selles, et meie metsaseadus ei vasta kõigile nendele asjadele, mida säästlik metsamajandus peaks tagama. “Tuleks pöörduda tagasi metsaseaduse kui terviku juurde ja küsida, kuidas me tervet seda seadust saaksime paremaks teha, hakkame tegema.” Lõhmuse sõnul on ka suur hulk selliseid teemasid, mida õigupoolest pole puudutatudki. “Näiteks kuidasmoodi mets meie inimeste tervisele mõjub? Kas kui me hakkame seda rahas mõõtma, siis võib-olla kaalub see üles kõik need puidust saadavad tulud? Sellele ei ole pööratud piisavalt tähelepanu, seega võib öelda, et üks osa neist väärtustest on lihtsalt selgeks tegemata.”

Vaata saadet Osooni lehelt:

Loe ka saate põhjal ERR Uudistes ilmunud artikleid:

Säästlikuks metsamajandamiseks tuleb järgida looduse rütmi.

Majandusmetsade kaitsel on vaja fookus viia salumetsadele ja metsaomanike paremale teavitamisele.

Eestis puitu ei raisata – kasutuse leiab ka mädapuit.

 

 

 

0Shares