Iga metsaomandit peab austama
28.02.2013
MAALEHT.EE, Tiit Timberg: Harjumaal Mustjõe külas ei ole küsimus ainult raiumises või mitteraiumises.
Milline tunne võiks meid vallata, kui ühel päeval oma isikliku metsatuka juurde jõudes märkame, et naaber on selle aiaga piiranud? Karjuv omavoli ja ebaseaduslik tegevus – kahtlemata!
RMK on viimase aasta jooksul püüdnud visalt ja rahumeelselt leida lahendust kolmele sellisele juhtumile, kus riigimets on ebaseaduslikult piiratud. Omavoliline tegevus takistab ka metsa majandamist.
Omavolilised rajatised
Raplamaal Rapla vallas on meie naaber laiendanud oma krunti nii, et riigimetsamaale on omavoliliselt ehitatud laste mängumaja, kiiged jms ning kõik see on aiaga piiratud. Ei pääse sinna metsanurka ükski riigimetsa igaüheõiguse kasutaja.
Ei pääse sinna ka metsamajandaja ja saame ainult aia tagant tõdeda, et metsatukk kuivab. RMK korduvad nõuded rajatised koristada ja ebaseaduslik maahõivamine lõpetada ei ole andnud tulemusi.
Harjumaal Rae vallas esitasid naaberkruntidel tegutsevad ettevõtjad RMK-le pretensiooni, et riigimetsa piiril riigimaal olev kraavilõik on tõkestatud-paisutatud ja nende krunte ähvardab liigvesi. Kõige hädapärasem töö on nüüdseks käsitsitööna tehtud ja suurem paisutus kraavilõigul likvideeritud.
Kogu kraavilõik tuleb puhastada setetest, aga praegu seda teha ei saa – kraaviäärne riigimaa on aedadega piiratud. Iga krundiga on 5–6 meetrit riigimaale sisenetud, mõni kergehitiski sinna püsti pandud. Tõdeme seda, et RMK möödunud aasta lõpuks viiele naabrile esitatud nõue aiad riigimaalt koristada on siiani täitmata.
Harjumaal Anija vallas Mustjõel on piirinaaber aedadega piiranud kaks riigimetsa eraldist, kokku 2,5hektarise metsaosa. Aegviidu–Mustjõe–Krani metsateelt ei pääse sellesse riigimetsa seeni-marju korjama ja riigimetsa igaüheõigust nautima.
Mustjõe küsimus
Selleks et sinna metsa pääseda, peab aiast üle ronima või kõrvalasuvast metsast, kraavi ületades, pikema tee ette võtma. Sellelgi teekonnal on lisatakistus – piirinaaber Mustjõe turismitalust on metsakraavile rajanud omavolilise paisutuse.
RMK esmane nõue selle aasta jaanuarikuu lõpuks omavoliline aed koristada on tänini täitmata. Oleme esitanud uue nõude, et omavolilised rajatised peavad olema koristatud riigimetsast tervikuna tänavu maikuu alguseks.
Paraku leppimatus
Mustjõel on RMK nimetatud metsaosa kavandanud 2013. aastaks raiele. Küps karusambla-mustikamännik kavandatakse raiuda lageraiega, säilikpuude ja järelkasvugruppide säilitamisega. Raiejärgsed sammud sellel raiesmikul on maapinna mineraliseerimine ja männiseemikute istutamine. Igal aastal kultuuri hooldades saame 5–6 aasta möödudes sellele kohale tagasi männinoorendiku.
RMK heaperemehelik kavatsus majandada riigimetsa säästlikult ja meie kõigi huvidest lähtuvalt on saanud naabri põhjendamatu protesti osaliseks.
Suhtlus RMK ja piirinaabri vahel kavandatava raie teemal algas 2012. aasta sügisel. Oleme naabrile mitu sammu (säilikpuude arvu suurendamine, elujõuliste järelkasvugruppide jätmine) vastu astunud, paraku selle juures vähest mõistmist ja leppimatust kohanud.
RMK ei ole jäik, küll aga järjekindel. Õiglane ja õiguslik nõue – aiad ja muud omavolilised rajatised riigimaalt koristada – tuleb täita.
Samamoodi oleme visad ja järjekindlad metsa kasvatamisel – raiume, istutame, hooldame, loome metsapuhkuse võimalusi. Ikka selleks, et meie ühine riigimets tööd ja leiba pakuks ning hinge kosutaks, täna ja tulevikus.
