Kuidas ebaausat metsaostjat ära tunda?
01.03.2018
Eesti metsaturgu ootab ees ilmselt ajaloo aktiivseim aasta, mis meelitab ausate vahendajate kõrval turule ka hulgaliselt avantüriste heausksete metsaomanike arvelt rikastuma.
Kõige tõenäolisemalt saavad tüssata metsaomanikud, kel puudub müügikogemus ja selge arusaam turuhindadest. Ostukõnet saades ei tasu kindlasti toru hargile visata, vaid pakkumine ära kuulata. Tuleb aga mõista, kas räägid avantüristiga, kel eesmärk sinu metsa võimalikult odavalt kätte saada, või sõltumatu vahendajaga, kelle töö on ostjad-müüjad kokku viia võimalikult headel tingimustel.
Millised märgid võivad viidata ostja ebaausatele kavatsustele?
- Ümmargused summad esimeses kõnes. Kui kõnes hakkavad pikema sissejuhatuseta kõlama ilusad ümmargused summad, tõmba julgelt pidurit ja uuri oma metsa tegelik turuhind järele.
- Psühholoogiline survestamine. Paremat pakkumist kusagilt ei saa, tehinguga on kiire, pakkumine kehtib vaid kaks päeva – see on ebaeetiliste müügimeeste (ja ostumeeste) klassika.
- Ebaselged huvid. Kui teed metsatehingut, pead vähemalt teadma, kelle huve vastaspool esindab. Lõppostja või tema esindaja huvi on mets odavaima võimaliku hinnaga kätte saada. Sõltumatu vahendaja äriks on müüjate ja ostjate kokkuviimine vastastikku kõige tulusamal moel.
- Manipuleerimisvõte: ukselt tagasipöördumine. Kui hind, tingimused ja notariaeg on kokku lepitud, jääb ostja üldse ilmumata või tuleb välja odavama hinnaga, viidates ootamatutele asjaoludele või uuele infole.
- Viimase hetke muutused. Mis tahes ettepanekud näidata notariaalses lepingus muud kui tehingu tegelikku sisu on suur ohumärk.
- Kindlas kõneviisis hinnalubadused. Kes tahes väidab end su metsa väärtust kindlalt teadvat, blufib.
- Liiga hea pakkumine. Kui pakkumine tundub liiga hea, et olla tõsi, siis nii see ilmselt ongi.
On väga ebatõenäoline, et samal turul ja samadel tingimustel tegutsevatest pakkujatest üks teeb teistest suurusjärgu võrra suurema pakkumise. Tõde selgub alles siis, kui ostuhuvilised ausas konkurentsis võistlevad pakkumised teevad. Pole tavatu, et alles notaris selgub, et ebareaalsena tundunud pakkumine oligi seda. Kui kokkulepe on saavutatud, küsi ostuhuviliselt siduv ja juhatuse liikme digiallkirjaga pakkumine, mis fikseerib summa, kehtivusaja ja leppetrahvi. Seda võib valehäbita küsida iga pakkumise puhul, vahet tegemata, kui tuntud ettevõtte või eraisikuga on tegemist.
Loe täpsemalt Maa Elust.
Kui vajad oma metsaküsimustes nõu, pöördu oma piirkonna metsaühistusse. Ühistud on metsaomanike endi poolt loodud mittetulunduslikud organisatsioonid, mis abistavad metsaomanikke metsa hoidmisel ja majandusel ning vajadusel aitavad ka metsa müügi korraldamisel.
Metsaühistute kontaktid leiad SIIT.
