Metsloomakahjustused ajavad maaomanikud hulluks

01.03.2013

MEIE MAA, Aldo Maksimov: Olukorras, kus saare jahimehed said üle-eelmisel nädalal juurde kolm hundilaskmisluba, on toimetus saanud mitu murelikku kõnet ja kirja. Kui hunti ahistatakse, hakkavad vohama teised metsloomad ning nende tekitatav kahju on paiguti mõõtmatu. Talupidajatel-põllumeestel on palju vastuseta küsimusi.

Saan aru, et Saaremaa lambakasvatajaid peab austama ja kaitsma, kirjutas Meie Maale Enno Laht. Ning lisas: “Arvan, et kolme hundijahiloaga püütakse kustutada lõket, aga linn põleb ikka edasi. Võibolla tuleks aga lasta neil lõketel põleda, et kuigipalju säilitada looduslikku tasakaalu.“

Hunt on teadagi metsa sanitar, hunti rüütatakse aga viimastel aegadel Saaremaal halva mainega ning peetakse kõigest tapjaks. Mida tähendab aga Saaremaale mets ja sellega seotud töökohad? Sealhulgas ka Saaremaa sadamad, mis on suuresti seotud metsamaterjalidega.

Samal ajal näib drastiliselt olevat tõusnud saarel metssigade, samuti põdra- ja hirvekahjustused. Talupidajate hinnangul on olukord alates 2009. aastast muutunud kogu aeg hullemaks.

“Meil Türju külas Päädu talu õuemaadel on iga aastaga järjest tõsisemaks mureks metssigade rüüsteretked,“ kirjutas Salme Rinne Torgust. “Viimasel ajal toimuvad need juba aastaringselt. Viimati pöörati õueala taas põhjalikult pahupidi neljal järjestikusel ööl – 13.–16. veebruarini.“

Talumaa, selle niidetava muruga ala ning lillepeenrad tuleb talu omanikel muidugi endal korda teha. “Meie sel sügisel lihtsalt ei jõudnud enam pidevalt lisanduvaid kahjustusi kõrvaldada, jõud oli otsas,“ märkis Rinne.

“Viimase aasta jooksul oleme kahjude likvideerimisega tegelenud pidevalt, üha uuesti ja asjatult, ning kokkuvõttes on enam kui 70% õuealast kümneid kordi edasi-tagasi pööratud. Kahjustuste kõrvaldamine on nõudnud palju aega, vaeva, närve ja ka raha, kuid tulemus on null. Varasematel aastatel pole olukord ligilähedaseltki nii hull olnud kui praegu. Viimase nelja aastaga on kahjustuste hulk kasvanud niivõrd suureks, et nende kõrvaldamisega tegelemine näib juba täiesti lootusetu ja mõttetu tööna.“

Kahju suurust on võimatu hinnata

Selline mure ei piina ainult ühte majapidamist. “Teame paljusid saatusekaaslasi,“ viitab Rinne. “Pole abi isegi aedadest, kui need just ülivõimsad ehitatud pole. Sarnases olukorras on paljud ümbruskonna elanikud ning eriti raske on olukord eakamate inimeste jaoks.“

Enno Laht omalt poolt: “Minul kui saarlasel oleks keskkonnaametile ja avalikkusele mõned küsimused. Kuidas ja mis perioodi jooksul plaanib keskkonnaamet leida kaitset männikultuuride noorendikele põdra- ja hirvekahjustuste eest? Probleem on kestnud kümneid aastaid. Viimastel aastatel on probleem tabanud ka kaske ja kuuske. Rääkimata vähemtähtsatest liikidest, nagu haab, saar ja tamm. Millised on siin kahjud, saamata tulud? Kes neid kompenseerib?“

Laht jätkab: “Kuidas Saaremaa puisniitudel, põldudel, õuedes jm võidelda metssigadega, kes rikuvad inimeste aastate töö ja aitavad “saaki koristada“, olenemata aastaajast? Selle probleemiga on saarlased ilmselt juba leppinud!?“
Viimastel kuudel on jahimeeste sõnul siinkandis metssigade arvukust piiratud, aga tunda seda küll kuidagi ei ole. “Kust võiks abi leida? Kas keegi vastutab metsloomade ülemäärase arvukuse eest? Kas keegi korvab inimestele tekitatud kahju?

KOMMENTAAR

Maaomanik peab ise ka pingutama

Keskkonnaamet lähtub hundi küttimislimiidi andmisel keskkonnateabe keskuse ettepanekutest ja suurkiskjate töörühma soovitusest. Käesoleva jahihooaja küttimismahu puhul on arvestatud huntide poolt tekitatud kahjustusi lambakasvatustele ja küttimiskvoot on koostatud selliselt, et jahihooaja lõpuks võiks Saaremaale jääda kaks hunti. Kahe hundi olemasolu ei tekita olulisi kahjustusi, tagaks loodusliku mitmekesisuse ja oleks sanitariks metsas ning sellisel juhul oleks kahju minimaalne või väga väike.

Keskkonnaamet määrab ka põtrade, hirvede ja metssigade küttimislimiidid keskkonnateabe keskuse soovitatud küttimismahtude põhjal. Küttimise korraldamisel on määravaks miinimum küttimiskohustus ja soolisest struktuurist kinnipidamine.

Metssigade õuealalt eemalehoidmiseks tuleks kasutada piirdeaedu. Looduskaitseseaduse § 60 p 2 sätestab, et kui vara valdaja ei ole rakendanud kaitseabinõusid vara kaitseks looma eeldatava ründe eest, ei ole tal õigust looma surmata, saada luba looma surmamiseks või saada looma tekitatud kahju eest hüvitist.

Kui kõigele vaatamata tungivad sead õuele või metsa või põllumaaomanik avastab tekitatud kahju, siis peab ta sellest kohe teavitama jahipiirkonna kasutajat (konkreetsel maa-alal jahipidamisega tegelev jahindusorganisatsioon). Näiteks on väga aktiivselt fikseerinud metsakahjustusi Saaremaa riigimetskond.
Keskkonnaamet soovitab kõigil maaomanikel sõlmida jahipiirkonna kasutajaga maade jahimaana kasutamise leping. Lepinguga on võimalik sätestada maaomaniku ja jahipiirkonna kasutaja kohustused ulukikahjustuste vältimiseks, kahjustuste kompenseerimise võimalused ja ka muud mõlemale poolele olulised tingimused.

Ivar Marlen, keskkonnaameti jahinduse spetsialist