Minister: metsanduse arengukavast peab saama ühiskondlik kokkulepe
13.03.2018
Metsa ei saa kaitsta üksteist tümitades ja hirmutades, vaid tuleb üheskoos otsida kompromisse, kirjutab keskkonnaminister Siim Kiisler Postimehes.
Tublist tööriistast harvesterist on metsadebattides saamas ürgkurjuse kehastus, rahvapärimuste vanasarvik, kes kuskil pimedas laanesügavuses mütates aplalt kõike elavat õgib ja meid kõiki omavahel tülli ajab. Me nimetame end uhkelt metsarahvaks, aga ei kohku vaidlustuhinas tagasi halvustamast metsaomanikke ja metsamehi, kes on aastakümneid metsa eest nii hästi hoolt kandnud, et Eesti on metsarohkuse poolest Euroopa Liidus neljandal kohal3
Tegelikult on hea, et arutelu meie metsade oleviku ja tuleviku üle ei näita vaibumise märke. Kui sageli tavatsetakse öelda, et eestlased pole kunagi olnud nii jõukad kui praegu või et meil pole kunagi nii palju metsa olnud kui praegu, siis mulle tundub, et meie rahval pole kunagi ka oma metsa kohta nii palju hõlpsasti kättesaadavat infot olnud kui praegu.
Infot on palju, kuid tähtis pole ainult info hulk, vaid seegi, mida me oskame selle infoga peale hakata, kuidas oma teadmisi kasutame ja milliseid järeldusi teeme. Erametsaliit ütleb, et metsad on raieküpset puitu täis ja viimase 20 aastaga on varu suurenenud 40 protsendi võrra. Looduskaitsjad jälle väidavad vastu, et kui raiumist praeguses tempos jätkata, siis on Eesti mõnekümne aasta pärast raieküpsest metsast lage.
Keskkonnaministrina võin omalt poolt siia lisada veel terve suure hulga arve, millega keskkonnaagentuuri metsaasjatundjad mind on varustanud. Eesti metsa pindala, tagavara ja juurdekasv on viimastel aastatel järjepidevalt suurenenud. Kui keskmine raiemaht on viimasel viiel aastal olnud ligi 10 miljonit tihumeetrit aastas, siis juurdekasv on samal ajal olnud palju suurem – ligi 16 miljonit tihumeetrit aastas (majandusmetsades ligi 14 miljonit).
Eestis on metsateadlasi, kes on väitnud, et metsade juurdekasvu arvestatakse valesti, et statistiline metsainventuur ei anna tõest pilti tegelikust olukorrast ja seetõttu ei tohiks metsa raiuda üle 8,5 miljoni tihumeetri aastas.
Tegelikult võib õigus olla nii metsaomanikel kui ka looduskaitsjatel.
Loe edasi Postimehest.
