Möödunud aastal loendati kõige rohkem kuuse-kooreüraskeid Harjumaal

15.01.2026

Möödunud aastal loendati kõige rohkem kuuse-kooreüraskeid Harjumaal

2025. aastal alustati kuuse-kooreüraski seirega aprilli lõpus. Esimesed üksikud isendid registreeriti 29. aprillil Läänemaa ja Pärnumaa seirepunktides. Sellest järgmisel seirenädalal ei olnud lendlus veel massiliselt alanud ning kuuse-kooreüraskeid tuvastati üksnes Pärnumaa, Läänemaa ja Valgamaa seirepunktides.

Kuuse-kooreüraski feromoonpüünistest leitud isendite kogusumma maakondade lõikes.

Mai keskel oli üraskite lendlus mõnevõrra aktiivsem, kuid Harju-, Tartu-, Järva- ja Lääne-Virumaa seirepunktides isendeid ei registreeritud. Lendluse aeglane algus oli seotud jahedate ilmastikutingimustega. Mai teises pooles kuuse-kooreüraski lendlus suurenes märgatavalt. 20. mail registreeriti suurim keskmine isendite arv Võru- ja Läänemaa seirepunktides, kus feromoonpüünise kohta loendati üle 2 000 isendi. Samuti ületas keskmine isendite arv 1 000 piiri Pärnu-, Põlva- ja Valgamaa seirepunktides.

Alla 1 000 isendi püüniskoha kohta registreeriti Raplamaal (keskmiselt 675 isendit), Järvamaal (506), Harjumaal (450), Viljandimaal (338) ja Jõgevamaal (293). Kõige tagasihoidlikumad leiud olid Tartumaal, kus lendlus RMK feromoonpüünistes ei olnud seireperioodi alguseks veel alanud, samuti Ida-Virumaal (18 isendit) ja Lääne-Virumaal (keskmiselt 45 isendit püünise kohta).

Mai viimasel nädalal lendlus intensiivistus enamikus maakondades seoses keskmiste õhutemperatuuride tõusuga. Märkimisväärseimad tulemused saadi Harjumaalt, kus feromoonpüünistest loendati keskmiselt 5 738 isendit, ning Järvamaalt, kus vastav näitaja oli 3 815 isendit.

Kõrge aktiivsus püsis ka juuni esimesel seirenädalal – isendite arv suurenes oluliselt Läänemaa seirepunktides, kus võrreldes eelneva nädalaga kasvas keskmine arv enam kui 50%. Samuti registreeriti kõrged keskmised näitajad Harju-, Järva- ja Pärnumaal. Madalaimad leiud esinesid Jõgeva-, Lääne-Viru-, Rapla- ja Valgamaa seirepunktides. Juuni teisel seirenädalal vähenes kuusekooreüraski aktiivsus mõnevõrra, vaid Põlva- ja Võrumaa seirepunktides täheldati mõõdukat tõusu võrreldes eelneva nädalaga. Samal perioodil tuvastati koore alt vastseid ja nukke ning vanamardikate lahkumist sigimispaikadest.

Juuni keskel tehtud seire näitas isendite arvu järsku suurenemist Viljandi- ja Harjumaa seirepunktides, samas kui teistes maakondades püsisid näitajad stabiilsed või vähenesid. Jaanipäevaeelsel ja -järgsel perioodil olid seiretulemused kõikides seirepunktides tagasihoidlikud, mille tõenäoliseks põhjuseks olid jahedad ja sademeterohked ilmastikutingimused.

Madal aktiivsus jätkus ka juuli esimesel nädalal, teisel seirenädalal aga suurenes keskmine isendite arv seirepunktides järsult ning feromoonpüünistest tuvastati juba teise põlvkonna isendeid. Juuli keskpaigas kasvas kuuse-kooreüraski keskmine arv enamikus maakondades ning 22. juuli seirenädalal registreeriti paljudes seirepunktides hüppeline tõus. Sel perioodil tuvastati püünistest heledama värvusega, teise põlvkonna isendeid. Suurimad leiud registreeriti Pärnu-, Harju- ja Põlvamaal, kus keskmine isendite arv püüniskoha kohta ületas 2 000. Kõige madalam aktiivsus esines Ida-Virumaal, kus loendati 77 isendit. Aktiivne lendlus jätkus ka juuli viimasel nädalal, mil madalaimad näitajad registreeriti Viljandi-, Lääne-Viru- ja Ida-Virumaal ning kõrgeimad Lääne- ja Pärnumaal.

Augusti esimesel seirenädalal täheldati kuuse-kooreüraski arvukuse üldist langustrendi. Erandiks oli Viljandimaa, kus keskmine isendite arv suurenes eelneva nädala seitsmelt isendilt 210 isendini. Harju- ja Läänemaa seirepunktides registreeriti endiselt üle 1 000 isendi püünise kohta, kuid ka nendes maakondades oli üldine trend langev. Kuuse-kooreüraski arvukus vähenes kogu augusti jooksul ning septembri alguse jahedad temperatuurid põhjustasid keskmiste leidude edasise languse. Kuuse-kooreüraski seire lõppes septembri teisel nädalal.

Kuuse-kooreüraski seire aastatel 2021–2025

Kuuse-kooreüraski seire toimus aastatel 2021–2025 kokku 13 maakonnas. Võrreldes 2024. aastaga jäi kuuse-kooreüraski lendluse intensiivsus madalamaks Ida-Viru-, Jõgeva-, Lääne-Viru-, Valga- ja Võrumaa seirepunktides. Tartumaa, Põlvamaa ja Järvamaa jäid ligikaudu eelmise aastaga samale tasemele. Samas suurenes kuuse-kooreüraskite arv 2025. aastal Harju-, Pärnu-, Rapla- ja Viljandimaal. Kõige märkimisväärsem tõus registreeriti Harjumaal, kus varasematel aastatel oli arvukus olnud madalam ning 2025. aasta tulemused jäid vaid veidi alla 2021. ja 2022. aasta seireandmetele.

2025. aasta kuuse-kooreüraski seire näitas selgelt väljendunud sesoonset dünaamikat, mille kulgu mõjutasid olulisel määral ilmastikutingimused. Kevadine lendluse algus oli jaheda ilma tõttu aeglane, kuid mai lõpus ja juuni alguses saavutati mitmes piirkonnas väga kõrge arvukus. Suve teisel poolel toimus teise põlvkonna areng ning sellele järgnes üldine arvukuse langus.

Seire toimus 13 maakonnas. Feromoonpüünistest leitud kuuse-kooreüraskite koguarv aastate lõikes.

Seiretulemused kinnitavad üleriigilise kuuse-kooreüraski seire olulisust metsakahjustuste ennetamisel ning tõrjemeetmete ajastamisel.

Kooreüraskite seiret teostavad Eestis koostöös Keskkonnaagentuur ja Riigimetsa  Majandamise Keskus. Seirepüüniste andmete, loendatud isendite või nende ruumala mõõtmiste põhjal jälgib Keskkonnaagentuur regulaarselt seirepunktide lähedal paiknevatel püünispuudel ja tuulemurrul kuuse-kooreüraski haudme arengut. Kogutud andmete alusel väljastab Keskkonnaagentuur pressiteated soovitustega püünispuude langetamise ja väljaveo ning feromoonpüüniste ülespaneku ajastamiseks. Alates 2023. a kuvatakse RMK kuuse-kooreüraski seire jooksvad tulemused interaktiivselt Keskkonnaportaalis.

Autor: Keskkonnaagentuuri peaspetsialist Merit Ehrpais

Tekst: Keskkonnaagentuuri blogi.