Rein Drenkhan hoiab metsahaigustel silma peal

Eesti Maaülikooli metsapatoloogia dotsent Rein Drenkhan on spetsialiseerunud metsapuude haigustele, eelkõige okka- ja võrsehaigustele. Tema tegemistest kirjutas RMK ajakirjas Metsamees Kristiina Viiron.

Tööruumis kapi peal laboris on virnas Petri tassid – neis on söötme peal kasvamas mitmesugused haigused. Tassides on Reinu sõnul eelkõige juurepessu erinevaid liike ja nende antagonisti hiidkoorikut, männivõrsevähki, jalakasurma, aga ka välismaalt pärinevaid seenetüvesid, sest teadus on tänapäeval rahvusvaheline.

Mikroskoobi kõrval on ootel üks RMK seemlast pärit männioks, millel on okkad pruuniks läinud. Mis haigus mändi tabanud on, Rein ajakirjanikule öelda ei saa – vastus antakse uuringu tellijale. Selle uuringu puhul RMK seemnemajandusjuhile Alvar Petersonile.

„Siin uurime ka patogeene, kes on äsja meile levinud. Oleme võimelised testima, kontrollima, analüüsima karantiinseid liike, sest meil on selleks vastavad laboritingimused,” lisab ta. Lisaks mitmetele teistele haigustele on fookuses Põhja-Ameerikast pärit pruunvöötaud. Eestist leiti see ohtlik haigus 2008. aastal. „Nüüd leiame seda haigust üle Eesti, seni õnneks peamiselt eksootmändidel, kuid nüüd on haigust leitud ka harilikul männil,” selgitab Rein. Kui agressiivselt haigus siin käituda võiks, pole veel teada, aga seda saab laboris uurida. „Iga uue haiguse puhul tuleb olla valvas,” tõdeb Rein. Invasiivsete seenpatogeenide puhul võib vaid teiste riikide kogemuse põhjal aimata, mida need siin tegema võivad hakata. „Eriti vihased on need kahjustajad, kes ida ja ka lõuna poolt tulevad,” teab Rein.

Kliima soojenemisega leiavadki lõunapoolsed haigused tee Eestisse, tõdeb metsapatoloog. Näiteks seemnetega leviv männivõrsevähk (Diplodia Sapinea), kes on Prantsusmaal ammuilma tuntud haigus ning kes leiti esmakordselt Järvseljal 11 aastat tagasi, on tõenäoliselt siia sattunud just seetõttu, et kliima siin on soojemaks muutunud.

Loe edasi RMK loodusblogist.

 

0Shares