Riigimetsas otsitakse Nord Streami raha eest uusi vääriselupaiku

ürgmets, looduskaitse, vääriselupaik

Sügisel asus Eesti Looduseuurijate Selts riigimetsades kaardistama vääriselupaiku, plaaniga leida neid mitmel tuhandel hektaril. Inventuur käib Nord Streami keskkonnatasudest rahastatud fondi abil, kirjutab Maaleht.

Vääriselupaikade leidmiseks käivitatud projekti juht Renno Nellis ütles, et Eesti Looduseuurijate Selts on püsivalt Eesti loodust uurinud ja inventeerinud ning vääriselupaikadega tegelemine on nende senise tegevusega igati kooskõlas.

Aastatel 2018–2020 läbiviida- vat vääriselupaikade inventuuri projekti toetab Baltic Sea Conser- vation Foundation, mis asutati 2014. aastal kokkuleppel Saksa-maa keskkonnaühendustega ja Nord Stream AG rahaga. Viimases omakorda on enamusosalus Vene maagaasiettevõttel Gazprom.

“See oli esimene välisfond, kuhu me taotluse esitasime,” räägib Nellis. “Paljud teised välisfondid rahastavad peamiselt Natura aladega seotud looduskaitsetöid, kuhu vääriselupaikade inventuur tegevusena ei kvalifitseeru. Kaasrahastamise taotluse esitasime mullu septembris keskkonnainvesteeringute keskusele, detsembris saime sellele eitava vastuse.”

Projekti eelarve on Nellise sõnul 238 000 eurot, millest 13 % moodustab seni veel puuduv kaasfinantseering. Enamik eelarvest on planeeritud otseselt väli- ja kameraaltööde tegemiseks. Koolituskuludeks on ette nähtud kuni 11 000 eurot. Lisaks koostatakse projekti koduleht ja toimuvad kaks seminari, esimene neist juba 24. jaanuaril Tartus.

Projekt keskendub ainult riigimaadele, kus vääriselupaikade kaitsmine on kohustuslik. Eramaadel on kaitse vabatahtlik. RMK inventeeris möödunud aastal ise juba 7000 hektarit kõige vanemaid riigimetsi, kust leiti kokku 2650 hektarit uusi vääriselupaiku.

Keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp ütles teemat kommenteerides, et vääriselupaikade mõistet ja kaitsekontseptsiooni on viimasel ajal nii ajakirjanduses kui ka eri käsitlustes palju moondatud, alates nende võrdsustamisest vanade loodus- metsadega kuni metsa potentsiaalseks vääriselupaigaks kuulutamiseni, põhinedes vaid vanusel.

Loe pikemalt Maalehest.

0Shares