Seadusemuudatus teeb põllumehed ärevaks

põld, põllumaa, eraomand

Euroliidu toetustega on palju võsastunud maid taas viljakandvaks põllumaaks tehtud, ilma mingi käsu ja keeluta, mida nüüd rakendama tahetakse hakata, kirjutab maaomanik Kalle Kits Põllumajandus.ee lehel.

Seaduseelnõuga soovitakse reguleerida väärtusliku põllumaa kasutamist. Eelnõu kohaselt „väärtuslikku põllumajandusmaad ei tohi looduslikul põhjusel ega inimtegevuse tagajärjel muuta maaks, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30 protsenti, ega maaks, mida kasutatakse puu- ja põõsaistandikuna“. Lühidalt tekib niitmiskohustus. Samuti keelab riik väärtuslikel põllumaadel ehitamise.

Olen ka üks 90000st maaomanikust, keda seadus hakkab puudutama. Olen ka tegevpõllumees ning osaline põllumajandusorganisatsioonide tegevuses, kuid lähtun siinkohal maaomaniku vaatevinklist.

Selle seaduse vastuvõtmise aeg teeb ärevaks, kui mõelda maade võõrandamisele. Seda seadust võib võrrelda sukaga. Teame küll ju paari sukk ja saabas. Saapaks kujuneb otsetoetustega seotud nõue, et põllumajandusmaal, mida hoitakse karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras ehk hooldatakse, tuleb niide ja hekseldatud rohi kokku koguda. Seda 2019. aastast täies mahus.

Mida see kaasa toob? Suuremad ning kilplaslikud tööd lihtsalt töö tegemise pärast.

Kas tõesti on selline ajastus, mitme seaduse ja määruse samaaegne kehtima hakkamine kellelegi kasulik? Miks tahetakse põllumaad kaitsta seniste omanike eest, kes ise ei tegele maaharimisega, maa võõrandamise alustamisele kaasaaitamisega?

Kui tahta midagi muuta, tuleb enne vaadata suuremat pilti – mis, mida ja kuidas mõjutab.

Loe pikemalt Põllumajandus.ee lehelt.

0Shares