Ühistegevus ja koostöö põrkub suhtumisega

Eramets-metsauhistu-metsa-istutamine-uuendamine

Viimasel ajal avalikkusse jõudnud sõnumid järjekordsetest tagasilöökidest Eesti ühistegevuses sunnivad juurdlema põhjuste üle, miks meil asjad on nii ja kuidas olukorda parandada. Siin on näha kindlad mustrid, kirjutab Rando Värnik Maalehes.

Meie ühistute arendamisel on jäänud tähelepanuta ühistu enda omanike vaade, nende soov panustada, kasutada oma ühistu teenuseid kokkuleppelisel määral ning juhtida oma otsuseid.

Ühistu on maailmas ennast tõestanud, kuid ka seal on olnud tagasilööke, millest tuleks õppida. Kui mitmes riigis on põhjalikult uuritud ühistute juhtimist, juhtimismudeleid, otsuste tegemise protsessi ning omanikupoolseid kontrolliõigusi, siis Eestis selline ülevaade puudub.

Nagu on selgunud teiste riikide ühistu juhtimisstruktuuride ja mudelite käsitlusest, on ühistu omanike-liikmete kohustused ja vastutus vaja selgeks saada enne seda, kui ühistu on moodustatud. Hilisemate vaidluste ja tõlgenduste ärahoidmiseks on vajalik kõikide liikmete igakülgne panustamine nii ühistule seatavates ootustes kui ka arengusuundades.

Hüpotees, et ühistuliste organisatsioonide juhtimismudelite parem tundmaõppimine võimaldab meil mõista ühistu juhtimises tekkivat vastutuse hierarhiat ja vältida ühistu juhtimises tekkivaid vigu, vajab tõestamist.

Senised koostöösidemed ühistutega näitavad, et selle teema olulisust ei tohiks alahinnata. Selline vaade aitab meil mõista, miks ühistu liikmed peavad suutma oma vara juhtimiseks väga selgeks saada juhtimistasandite rollid ja funktsioonid.

Millised on üldkoosoleku, nõukogu ja juhatuse liikmete otsustamise tasemed, kuidas viiakse läbi vastavate tasandite otsuste juhtimine ja kontroll? Sellistele küsimustele vastuse saamine võib anda meile enam selgust ühistute arenguprobleemidest.

Maaülikooli üks uurimisprogrammidest

Ühistegevuse teadmiste levikuga on Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi eestvedamisel ning koos partnerorganisatsioonidega tegeldud ühistegevuse teadmussiirde pikaajalise programmi abil aktiivselt viimased kaks aastat. Teadmussiirde pikaajaline programm ühistegevuses on aastatel 2017–2018 oma tegevustesse haaranud ca 280 põllumajandustootjat, metsaomanikku, maamajanduse nõustajat, teadlast.

Selle kahe aasta jooksul on saanud selgeks, et oma natuurilt on eestlane pigem iseseisvalt toimetav ning alles viimases hädas asutakse rääkima koostööst ja ühistegevuse võimalikkusest.

Selle programmi seniseks suurimaks tulemuseks saab lugeda eri valdkondade ja tootjate kokkuviimist ning ühistulise majandusmudeli analüüsimist praktiliste näidetega, seega huvi äratamist ühistegevuse kui võimaliku ärimudeli osas. Usaldusväärsem ja hinnatum on see teadmine, mis võimaldab pakkuda praktilisi lahendusi, kuid ka akadeemiliste ekspertide poolt edasi antud teooria on olnud asjakohane.

Meie tegevustes osalenute arvates on vaja vanu tõdesid üha uuesti üle korrata, et need juurduks ning aitaks organisatsiooni oma eesmärkide sõnastamisel ja tegevuste kavandamisel. Väga hinnatakse, et ausalt toodaks esile ka ühistute arengus ette tulevaid probleeme, mis on omased iga organisatsiooni elutsüklis.

Loe pikemalt Maalehest.

0Shares