Uuring: Eesti Energia lubjakivi sobib Rail Balticu ehitamiseks
21.05.2019
Eesti Energia põlevkivi kaevandamise kõrvalsaadusena tekkiv lubjakivi sobib raud- ja maanteede ehitamisel täitematerjaliks, kinnitab värske Tallinna tehnikaülikooli (TalTech) uuring.
Lisaks jõudis uuring järeldusele, et Eesti Energia lubjakivi kasutamine Rail Balticu ehitamisel võimaldab leevendada keskkonnakahju, mis kaasneks uute karjääride avamisega, teatas riigifirma Postimehe vahendusel.
Kontserni tütarettevõtte, Enefit Kaevanduste juhi Andres Vainola sõnul on Eesti Energia üks eesmärkidest suunata põlevkivi kaevandamisest üle jääv lubjakivi taaskasutusse, sest vastasel juhul tuleb see ladustada mäkke, mis ei kujuta küll keskkonnaohtu, kuid ei ole maavarade efektiivse kasutamise seisukohast kõige mõistlikum.
«Meil tekib aastas põlevkivi kaevandamise kõrvalsaadusena ligi 4 miljonit tonni lubjakivi, millest täna tehakse killustikutooteid vaid mõnisada tuhat tonni aastas. Samas näeme, et lubjakivil võiks olla palju suurem kasutus kas või teede, raudteede ja muude suurte taristuprojektide ehituse juures,» lausus Vainola.
See oli ka põhjus, miks Eesti Energia sõlmis eelmise aasta augustis tehnikaülikooliga koostööleppe, et uurida, milline on lubjakivi kvaliteet ja kas see sobib suurte taristuprojektide ehitamiseks.
Vainola sõnul on Eesti Energia juba tõestanud, et ka logistiliselt on võimalik lubjakivi Ida-Virumaalt konkurentsivõimelise hinnaga teise Eesti otsa raudteetranspordiga vedada. 2018. aastal müüs Eesti Energia Pärnumaale esimesed 50 000 tonni lubjakivi ning ka maikuus on nõudlust veel 25 000 tonnile erinevatele lubjakivitoodetele.
TalTechi uuringu käigus avati kolm reaalselt töötavat ja pidevalt transpordiga koormatud raud- ja maantee lõiku, kus oli varem Eesti Energia lubjakivi teede rajamiseks kasutatud. Nendeks katselõikudeks olid lõik Oru jaama peateest, Jõhvi-Uikala maanteelõik ja RMK Kärekonna metsatee lõik.
