Valmis puidutootmiseks kasutatava metsavaru analüüs
28.12.2018
Keskkonnaagentuuris analüüsiti puidutootmiseks kasutatavat metsavaru, et anda ülevaade selle suurusest, iseloomust ja võimalikust kasutusmäärast lähimal kümnendil (2019-2028). Analüüsiga saab tutvuda SIIN.
Metsaregistri ja statistilise metsainventuuri (SMI) järgi on meil majandusmetsades ja kalda piiranguvööndi metsades puidutootmiseks sobilikke küpseid puistuid kokku 495 tuhandel hektaril ning nende puidutagavara on 164 mln tm. Analüüsi järgi on järgmise kümnendi jooksul nendes puistutes võimalik teha uuendus- ja harvendusraiet keskmiselt 11,6 mln tm/a.
Aasta keskmine uuendusraiete pindala perioodil 2019-2028 oleks 33,3 tuhat ha väljaraiega 10,4 miljonit tihumeetrit. Sellest 35% (3,6 miljonit tm) oleks RMK ja 65% (6,8 miljonit tm) teiste valdajate maht. Harvendusraiete soovitatav pindala on 21,1 tuhat ha aastas kasvava metsa väljaraiega 1,25 miljonit tihumeetrit.
Raieküpsete puistute koosseis on valdaja liigiti erinev – RMK uuendusraiete pindalast hõlmavad okaspuupuistud 51%, kuid teiste valdajate metsadest ainult 37%, sealjuures hall-lepikute raie hõlmaks 20% raiete pindalast.
Raietega varutavate puidusortimentide leidmiseks arvutati vastava algoritmi abil puistute teoreetilised sortimendid. Keskmine raiemaht 11,6 mln tm võimaldaks toota erinevaid puidu sortimente kokku likviidse mahuna (mõõdetuna koore alt ja ülemõõduta) 9,6 mln tm.
Aastaraie mahust moodustaks jäme- ja peenpalk 4,2 mln tm (44,1%), küttepuit 2,8 mln tm (28,9%) ja paberipuit 2,6 mln tm (27%). Raidmete maht oleks 1,3 mln tm/a, moodustades uuendusraiete likviidse puidu mahust 15% .
Lisaks järgmise kümnendi võimaluste analüüsile tuletati uuendusraiete pindala ja maht ka aastateks 2029-2038. Seda eeldusel, et lähimal kümnel aastal raiutakse arvutatud aastalangi järgi. Võrreldes lähiaastatega väheneks raie hinnanguliselt 15%, seda nii keskmise pindala kui ka tagavara osas.
Vaata täpsemalt puiduvaru jagunemist regiooniti ja valdaja liigiti SIIT (Eesti puiduvaru).
Analüüsis ei ole arvestatud võimaliku puiduvarumisega kaitsealade- ning kaitsealuste liikide elupaikade piiranguvöönditest. Majandustegevus nendel aladel on erinevate piirangute tõttu raskendatud ning sealt saadavad puidukogused ei ole suured.
