Võrumaa metsamehed usaldavad naabrit ega pelga ühiselt tegutseda
13.05.2019
Maaleht käis külas Võrumaa Metsaühistus ja uuris, kuidas juba 1000 metsaomanikku ühistusse on jõudnud ja milliseid teenuseid neile pakutakse.
Lõuna-Eesti inimesed on oma loomu poolest teistest eestimaalastest veidi ummamuudu, naabriga ei peljata läbi käia, abi ja nõu küsida. Eesmärk ei ole naabrist parem olla, vaid ühisel jõul tugevamaks muutuda.
See, et Lõuna-Eestis on metsaühistud ühed liikmerohkemad ja toimekamad, näitab ilmekalt, et ühistegevust sealmail ei peljata ning naabrimeest pigem usaldatakse, kui tahetakse talle igal võimalusel jalga taha panna.
Võrumaa metsaühistu tähistas tänavu on 23. asutamisaastapäeva, sest just 30. jaanuaril 1996. aastal alustasid esimesed sealkandis ühist tegevust. Alguses muidugi peamiselt ainult klubilise tegevuse liinis, aga mida aeg edasi, seda asisemaks ja praktilisemaks see muutus. Ajapikku info ühistusse kuulumise kasulikkusest levis, piirkondlik metsaühistu kogus üha suurema liikmeskonna ning tänapäeval ei kujuta sellesse koondunud oma tegevust ühistuta enam ettegi.
Nimelt aitab üks toimiv ühistu esmalt muidugi majandada oma , enampakkumiste kaudu kasvava metsa , soovi korral ka tervet kinnistut. Samuti saab ühistu kaudu üksjagu parema hinnaga oma puitu, ühishangete korras soetatakse nii vajalikke metsataimi. Ja kuna pea iga metsaühistu liikmete seas leidub ka mõni metsamasinate ja -tehnika omanik või lausa metsa ületöötamisega tegelev ettevõte, saab nende abil ja vastavalt logistikat korraldades ka metsatöid teostada, kusjuures ka väikese mahuga tööde puhul, kuhu eraldi tellides suur firma ehk tulla ei taha või kui tuleb, siis üüratu hinna eest.
Alles hiljaaegu enda liikmete sekka tuhandenda saanud Võrumaa metsaühistu juht Erki Sok märgib, et tänapäeval ei pea enam väga rohujuure tasandil selgitama ühistulise tegevuse eeliseid ja kasulikkust.
„Inimesed on saanud aja jooksul teadlikumaks, naabrimehe või sugulase käest kuuldud positiivsed näited innustavad ja nii see metsaühistute edenemine siinmail toimub,” kirjeldab Sok. „Ühistu tegevus on avatud, kõik saab n-ö lahtise jutuga läbi rääkida, nii et keegi ei jääks kõrvale või kellelgi ei jääks midagi hinge ussitama. Aeg on nii palju edasi arenenud, et – hea küll, omand omandiks, aga inimesed tahavad lihtsalt oma metsad korda teha. See aeg on möödas, kus esimene eelistus oli kõik maha võtta.”
Erki Sok rääkis Maalehele, et viimastel aastatel on liikmete arv kasvanud enam-vähem saja võrra aastas. Aktiivsemat tegevust taasalustas metsaühistu 2005. aastal, siis saime aasta lõpuks kokku 65 liiget. Viiesaja liikme piiri ületas Võrumaa metsaühistu 2014. aasta lõpus. Tuhat liiget tuli täis siis tänavu 15. märtsil, kui Vastseliina kandis omav Andres Kree saatis oma liitumisavalduse. Sellega ollakse teine maakondlik metsaühistu, kus on juba üle tuhande liikme.
