Kevad
Kevad saabub koos taimede vegetatsiooniperioodi algusega, kui ööpäeva keskmine õhutemperatuur tõuseb püsivalt üle +5°C.
Kevad on tärkamise aeg. Pärast lume sulamist hakkavad õitsema hall lepp, sarapuu, pajud ning taimed, kelle õiepungad on moodustunud sügisel.
Varakevadel jõuab veel maapinna istutamiseks ette valmistada. Aprilli keskel on metsaomanikel tavaliselt käed-jalad tööd täis metsa uuendamisega. Targad on need, kes metsaühistust taimed varakult ära tellisid, sest alles aprillis ärgates ei pruugi soovitud taimi enam jätkuda.
Looduskaitsealuse maa omanikel tasub aprilli alguses meeles pidada Natura metsatoetuse vooru.
Linnuriigis käivad suured ettevalmistused pesitsusajaks. RMK on 15. aprillist 15. juunini välja kuulutanud raierahu, millest ka suur osa erametsaomanikest kinni peavad. See tähendab, et metsas suuri raieid ei tehta ning tegeletakse istutamise ja hooldusraietega.
Metsaalused täituvad kevadlilledega ning nende kõrval tärkavad ka tagasihoidlikumad õitsejad, teistehulgas sarapuu, jalakas ja künnapuu, kask, saar, vaher, tamm, kuusk. Kevadel saab mets juurde hulgaliselt uusi elanikke - sünnivad rebase- ja ilvesekutsikad, metssea põrsad, põdravasikad, kitsetalled ja paljud teised.
-
Kevadkarikas avab raiespordi hooaja
-
Metsaühistu selgitab, mis on metsaselektsioon
-
Professor kutsub üles erametsi rohkem uuendama
-
Metsataimeturg on tõusuteel
-
Uus mets nõuab raha ja tööd
-
Forestplanter lubab peagi katta Eesti metsataimevajaduse
-
Kodumaiseid metsapuude istikuid napib
-
Metsa uuendamise toetust küsiti 1,1 miljoni euro eest
-
Metsa uuendamise toetust saab küsida 14. juulini
-
Metsaühistute metsapäevadel pandi kasvama üle 25 000 puu
-
Valitsus: üleüldine kevadine raierahu Eesti metsades piirab väikeomanikku
-
Kodumaiste metsataimede maht kasvab
-
Erametsades pannakse sel aastal kasvama ligikaudu 10 miljonit puud
-
Metsaühistud üle Eesti kutsuvad metsa istutama!
-
Metsaistutamine on alanud!