Aasta 2019 kokkuvõte
20.12.2019
Erametsakeskus soovib kõigile oma klientidele, koostööpartneritele ning sõpradele rahulikku jõuluaega ja ideederohket uut aastat!
Aasta metsanduses on olnud kirju ja uudisterohke – teeme tagasivaate mõnedele käesoleva aasta märksõnadele läbi 12. kuu.
JAANUARIS kirjutasime, et aasta linnuks valiti öösorr. ja aasta loomaks kobras. Järjekorras kahekümne viies aasta lind on varjatud eluviisiga, tegutseb peamiselt pimedas ja jääb sageli salapäraseks. Samal ajal selgus värskest uuringust, et Eesti must-toonekurgi vaevab üksindus ja neil on raskusi partneri leidmisega.
Alustati uue metsanduse arengukava koostamisega, erakonnad avaldasid üksmeelselt, et Eestis tuleks töötlemata eksporditavat puitu hakata rohkem väärindama ning presidendi teenetemärgi said metsateadlane Ivar Sibul ja Eesti Metsa- ja Puidutööstuste Liidu juhatuse esimees Jaak Nigul.
VEEBRUARIS on metsanduses alati päevakajaliseks teemaks metsamaterjali ja raieõiguse võõrandamisest saadud tulu deklareerimine.
Luua Metsanduskoolis oli metsakasvatuse erialale uute õpilaste vastuvõtt aegade edukaim – kool avas kavandatud ühe õpperühma asemel kaks.
Puiduhind läks langusesse ja Heino Õunap Keskkonnaagentuurist hoiatas, et kuuse-kooreüraskile võib tulla soodne aasta. Keskkonnaministeerium suunas erametsade toetuseks ligi 2 miljonit eurot, pannes erilist rõhku vääriselupaikade kaitsele.
MÄRTSIS alustas tööd uue metsanduse arengukava koostamise juhtkogu, Keskkonnaamet tuletas meelde, et lindude pesitsusperioodiks peavad olema metsatööd tehtud, toimus rahvusvaheline metsapäev, puidu hind jätkas langust ning Põhja-Eesti metsaühistu tähistas 15. tegutsemisaasta täitumist.
APRILLIS kuulutati välja parimate metsamajandajate konkurss, algas Natura hüvitise taotlusvoor eelarvega 4,39 miljonit eurot, kevadised metsauuendustööd said hoo sisse, investor Toomas soovitas tootluse saamiseks metsa poole vaadata ning kuu lõpus toimus Metsanduse Visioonikonverents.
MAIS avati Maaülikoolis uus ja moodne puidutöötlemise labor, metsanduse arengukava huvigrupid esitasid usinalt ettepanekuid metsanduse probleemide lahendamiseks, kuuse-kooreürask hakkaski Lõuna-Eesti metsades pahandust tegema, Eesti Erametsaliidu uueks juhiks sai Ando Eelmaa, Erametsakeskuses käis külas keskkonnaminister Rene Kokk ning päevaga istutati Eesti metsadesse enam kui 45 000 puud.
JUUNIS kuulutati kuuse-kooreüraskile sõda ka Rakveres ja terviseamet hoiatas puukide eest. Keskkonnaministeeriumi juurde moodustati Noorte Keskkonnanõukogu, et noorte hääl senisest paremini kuuldav oleks, RMK avas uue kaardirakenduse, kust saab vaadata, milliseid raietöid metsas kavandatakse ning Metsaühistu kaubamärgi hoidja Keskühistu Eramets tähistas 10. sünnipäeva.
JUULIS selgus Eesti Vabaõhumuuseumis riigi kõige meisterlikum palkmajaehitaja ning järgmise, 2020. aasta aasta linnuks kuulutati tuttpütt.
Laulukaare renoveerimiseks kulus kuue jalgpalliväljaku jagu metsa, metsa uuendamise eest sooviti toetust kaks korda rohkem, kui raha oli, toimus jahimeeste kokkutulek ning meedias tekitasid elevust Pihkva karud Polja ja Proša.
AUGUSTIS olid puiduhinnad ikka valdavalt langustrendis, Eestit külastastasid metsateadlaste maailmaorganisatsiooni juhid, selgus aasta parim metsamajandaja, kelleks valiti Ardi Allikmets , ning Eesti meistriks raiespordis tuli Helvis Koort. Rakvere kirikupargis toimus järjekordne Kogu Pere Metsapäev.
SEPTEMBRIS selgus, et Eestis istutati mullu rekordiline arv puid, Maaülikooli teadlaste uuringust tuli välja, et metsade majandamine mõjutab puistute süsiniku sidumise võimet ning toimus Puit Energiaks konverents, kus põlevas debatis arutleti, kas Narva elektrijaamades peaks puitu põletama.
OKTOOBRIS jäi metsanduse arengukavaga edasi minemiseks sõelale neli stsenaariumit, mis said omale kaunid loomanimed – hunt, ilves, karu ja rebane. Lisarahastus elavdas vääriselupaiga lepingute sõlmimist, valmis erametsaomanike uuring ning eelkõige Lõuna-Eestit räsis esimene sügistorm.
NOVEMBRIS asusid metsanduse arengukava stsenaariume arutama riigikogu komisjonid, puiduturule ei toonud suuri muutusi ka III kvartal, Proša jõudis tagasi Venemaale ja visioonikonverentsil leiti, et kliimaneutraalsuse saavutamine Eestis on reaalne. Looduse Aasta Foto konkursi võitis Ave Kruusel.
DETSEMBRIS rõhutasid erametsaomanikud, et uus metsanduse arengukava peab arvestama nende põhiõigusi, metsa uuendamise toetust küsitakse üha agaramalt ja tuletati meelde, et talvel ei tasu üraskist kahjustatud metsa torkida. Valmis istutuse algtiheduse analüüs ning Erametsakeskuse tellimusel sai valmis metsaühistute uuring.
